Eestikeelne Piibel 1997
1. Makkabite 6 Nad tõusid võitluseks tema vastu ning ta pidi põgenema ja ta läks sealt ära suures meelekibeduses, et pöörduda tagasi Paabelisse.Siis tuli keegi Pärsiasse temale teatama, et need sõjaväed, mis olid läinud Juudamaale, olid löödud põgenema,
et Lüüsias oli läinud sinna tugeva sõjaväe eesotsas, oli aga löödud põgenema ja juudid olid saanud tugevamaks sõjariistade, vägede ja rohke saagi poolest, mida nad võtsid löödud vägedelt.
Nad olid maha kiskunud ka jäleduse, mille ta oli püstitanud altari peale Jeruusalemmas, ja olid pühamu ümbritsenud kõrgete müüridega nagu ennegi, nõndasamuti ka oma linna Beet-Suuri.
Ja sündis, kui kuningas neid sõnumeid kuulis, et ta kohkus ja oli väga vapustatud. Ta heitis voodisse ja jäi haigeks meelekibedusest, et ei olnud sündinud nõnda, nagu tema oli tahtnud.
Ta oli voodis kaua aega, sest üha uuesti valdas teda suur meelekibedus ja ta arvas, et ta sureb.
Siis ta kutsus kõik oma sõbrad ja ütles neile: „Uni põgeneb mu silmist ja süda on murest murtud.
Ma mõtlesin oma südames, missugusesse kitsikusse ja suurde segadusse ma olen jõudnud, kus ma nüüd olen. Ma olin ju hea ja armastatud oma valitsemisajal.
Aga nüüd ma meenutan seda kurja, mis ma Jeruusalemmas tegin. Tõesti, ma võtsin kõik seal olevad hõbe- ja kuldriistad ning saatsin sõjaväe hävitama süütuid Juuda elanikke.
Ma mõistan, et sellepärast on need õnnetused mind tabanud, ja vaata, ma suren võõral maal suures meelekibeduses.”